1864. aasta artiklis "The Reputed Fossil Man of the Neanderthhal" osutas ta pikale loetelule tunnustest, mis teda elavatest inimestest eraldasid – alates tihed alt kumeratest ribidest kuni kolju massiivsete ninakõrvalkoobasteni. Selle ajuümbris oli nii ahvilaadne, et see ei mahutanud inimesesarnast aju.
Miks neandertallased inimestest erinevad?
Neandertallastel oli pikk ja madal kolju (võrreldes tänapäevase inimese kerakujulisema koljuga), mille silmade kohal oli iseloomulik silmapaistev kulmuhari. Ka nende nägu oli omanäoline. Näo keskosa ulatus ettepoole ja seda domineeris väga suur lai nina.
Kas neandertallasi peetakse inimesteks?
Neandertallased ja kaasaegsed inimesed kuuluvad sama perekonda (Homo) ja asustasid samu geograafilisi piirkondi Lääne-Aasias 30 000–50 000 aastat; geneetilised tõendid näitavad, et kuigi nad ristusid mitte-Aafrika kaasaegsete inimestega, muutusid nad lõpuks inimeste sugupuu erinevateks harudeks (eraldi liigid).
Mis on inimeste ja neandertallaste geneetiline erinevus?
Vastav alt 2010. aasta esialgsetele järjestustele on 99,7% tänapäeva inimese ja neandertallase genoomide nukleotiidjärjestustest identsed, võrreldes inimestega, kellel on šimpansiga umbes 98,8% järjestustest..
Kas neandertallased on inimesed või loomad?
Neandertallased on hominiiniliik, miseksisteeris kogu Euroopas ja Lääne-Aasias vähem alt 200 000 aastat ning kadus umbes 27 000 aastat tagasi (ya). Selle aja jooksul olid nad tunnistajaks kõige külmematele kliimatingimustele, mis neis piirkondades kunagi teada on olnud.