Astenosfäär astenosfäär Astenosfäär (vanakreeka keeles: ἀσθενός [asthenos], mis tähendab "ilma tugevuseta" ja σφαίρα [sphaira], mis tähendab "mehaaniline sfäär, duktiivsus ja piirkond") Maa ülemine vahevöö. See asub litosfääri all, umbes 80–200 km (50–120 miili) maapinnast allpool. https://en.wikipedia.org › wiki › Astenosfäär
Astenosfäär – Vikipeedia
võimaldab kihil painutada, painduda ja venitada.
Millisel Maa kihil on plastilisus?
Astenosfäär on ülemise vahevöö madal kiht. Astenosfäär, mis asub otse litosfääri all, on samuti tahke. Astenosfäär on aga vähem kivine ja jäik kui ül altoodud litosfäär. Astenosfääril on plastilisus.
Milline Maa kiht on paindlik?
Mantel on Maa suurim kiht. Selle paksus on 2900 km. See hõlmab litosfääri ja athenosfääri. See on suhteliselt paindlik – voolab nagu väga viskoosne vedelik.
Millist mantli kihti peetakse elastseks ja painduvaks nagu plastik?
Kuumus ja rõhk muudavad vahetult litosfääri all oleva vahevöö osa vähem jäigaks kui ül altoodud kivi. Nagu päikese kuumusest pehmendatud maanteetõrv, on vahevöö selle osa moodustav materjal mõnevõrra pehme – see võib painduda nagu plastik. Seda pehmet kihti nimetatakse theastenosfäär (nagu THEHN uh sfeer).
Milline kiht sisaldab sulamaterjali, mis liigub Maa sees suure soojushulga tõttu?
Mantel on Maa sisemuse enamjaolt tahke osa. Vahevöö asub Maa tiheda, ülikuumutatud tuuma ja õhukese väliskihi ehk maakoore vahel. Vahevöö on umbes 2900 kilomeetrit (1802 miili) paks ja moodustab ilmatu 84% Maa kogumahust.
