Alliteratsioon tekib siis, kui lauses korratakse kaashäälikuid kahes või enamas sõnas, mis asuvad üksteise kõrval või läheduses, näiteks "Ta müüb merekarpe". Kaashäälik tekib tavaliselt siis, kui sõna keskel või lõpus korratakse kaashäälikuid, näiteks "lihtne, sidrunipigistav".
Mis vahe on konsonantsil ja alliteratsioonil?
Pidage meeles, et see alliteratsioon hõlmab esimest kaashääliku heli mitmes sõnas, samas kui konsonants võib esineda kõikjal sõnas (tavaliselt lõpus). Heliseadmed esinevad kiiresti üksteise järel, tavaliselt mitme sõna sees järjest või reas.
Kas alliteratsioon on kaashääliku tüüp?
Alliteratsioon on kaashääliku erijuhtum, kus korduv kaashääliku heli esineb rõhulisel silbil, nagu näiteks sõnades "vähesed kogunesid võitlusse" või "karmi kivi ümber räbaldunud lurjus jooksis". Alliteratsiooni eristatakse poeetilises analüüsis tavaliselt muudest konsonantstüüpidest ning sellel on erinevad kasutusalad ja mõjud.
Mis on konsonantsi näide?
Siin on kiire ja lihtne määratlus: kaashäälik on kõnekujund, milles sõnarühmas kordub sama konsonantheli. Kaashääliku näide on: "Liiklusnäitajad, neljandal juulil, tuleb karm olla."
Millised on 5 kaashääliku näidet?
Kaashääliku näitedLaused
- Mike'ile meeldib tema uus ratas.
- Ma rooman palliga minema.
- Ta seisis teel ja nuttis.
- Viska klaas, boss.
- See roomab ja piiksub, kui magate.
- Ta tabas halva õnne jada.
- Kui Billie treilerit vaatas, ta naeratas ja naeris.
