Assonance’i kasutavad paljud luuletajad, räpparid ja kirjanikud, et kajastada heli kaudu teose kavatsust, teemat ja meeleolu. Assonantsi võib kasutada ridade rütmi ja ühtsuse tagamiseks. Assonantsi täiustatud kasutusviisid kasutavad vokaalide kordamist, et tekitada luuletuses teatud tunne või meeleolu.
Miks luuletajad kasutavad assonantsi?
Assonantsi põhifunktsioon luules on rütmi loomine. See juhib, milliseid silpe tuleks rõhutada. Sellel rütmi loomisel on vooluefekt. See aitab kinnistada sõnu sellesse, kes neid kuuleb – see on osa sellest, mis muudab sellised vanasõnad nagu „pole ühtegi kohta nagu kodu” nii meeldejäävaks.
Kus me assonantsi kasutame?
Assonants on see, kui läheduses olevad sõnad kordavad sama täishäälikuheli. Assonants on stiililine kirjandustehnika, mida kasutatakse rõhutamiseks või lause kõrvale meeldivamaks muutmiseks. Seda kasutatakse igapäevakeeles, luules ja kirjanduses. Assonantsi moodustamiseks vajame kahte või enamat sõna, mis rõhutavad sama vokaali.
Mis on assonantsi tähendus luules?
Vokaalide kordamine ilma konsonantide kordamiseta; mõnikord nimetatakse seda vokaaliriimiks.
Millised on 5 assonantsi näidet?
Assonantsi näited:
- Tulevalgus on vaatepilt. (…
- Minge aeglaselt üle tee. (…
- Peter Piper valis noki marineeritud paprikat (lühikese e ja pika i kordaminehelid)
- Sally müüb mere kalda ääres merekarpe (lühikese e ja pika e-heli kordamine)
- Püüdke nii nagu ma võin, lohe ei lennanud. (
