Johann Bernoulli lahendas selle ülesande, näidates, et tsükloid, mis võimaldab osakesel antud vertikaaljoonele kõige kiiremini jõuda, lõikab selle vertikaalse joone täisnurga all. Kirjavahetuses Varignoniga, mis on antud dokumendis [1], on palju teavet.
Kes pakkus välja Brachistochrone'i probleemi?
17. sajandi lõpus Šveitsi matemaatik Johann Bernoulli esitas väljakutse selle probleemi lahendamiseks.
Kuidas brachistochrone töötab?
Füüsikas ja matemaatikas on brachistokrooni kõver (vanakreeka keelest βράχιστος χρόνος (brákhistos khrónos) 'lühim aeg') ehk kiireima laskumise kõver tasapinna ja madalama punkti vahel. B, kus B ei asu otse A-st allpool, sellel millel rant libiseb hõõrdumatult…
Kes avastas tsükloidi?
17. sajand Hollandi matemaatik Christiaan Huygens avastas ja tõestas need tsükloidi omadused, otsides navigeerimisel kasutatavaid täpsemaid pendelkellade kujundusi.
Miks on brachistochrone kiireim?
Brahhistokrooni probleem seisneb selles, et leida kõver, mis ühendab kahte erineval kõrgusel asuvat punkti A ja B, nii et B ei asuks otse A all, nii et marmori alla kukkumine ühtlase gravitatsioonivälja mõju sellel teel jõuab B-nivõimalikult kiiresti.
