Kui jaanuaris 2020 tuvastati RNA-viirus kui haiguse, mis peagi nimetati COVID-19, etioloogiliseks põhjustajaks, sekveneerisid teadlased kohe selle genoomi.
Millal COVID-19 avastati?
Leiti, et uus viirus on koroonaviirus ja koroonaviirused põhjustavad tõsist ägedat respiratoorset sündroomi. See uus koroonaviirus sarnaneb SARS-CoV-ga, seega sai see nimeks SARS-CoV-2. Viiruse põhjustatud haigus sai nimeks COVID-19 (COronVIrusDisease-2019), mis näitab, et see avastati 2019. aastal. An haiguspuhangut nimetatakse epideemiaks, kui haigusjuhtude arv suureneb järsult. Kui COVID-19 hakkas Hiinas Wuhanis levima, muutus see epideemiaks. Kuna haigus levis seejärel mitmes riigis ja mõjutas suurt hulka inimesi, klassifitseeriti see pandeemiaks.
Mitu Covidi varianti on olemas?
COVID-19 pandeemia käigus on tuvastatud tuhandeid variante, millest neli on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt „murettekitavateks variantideks” – alfa, beeta, gamma ja delta, kõiki jälgitakse hoolik alt teadlased sellistel veebisaitidel nagu GiSAID ja CoVariants.
Kust COVID-19 tuli?
Eksperdid ütlevad, et SARS-CoV-2 sai alguse nahkhiirtest. Nii said alguse ka Lähis-Ida respiratoorse sündroomi (MERS) ja raske ägeda respiratoorse sündroomi (SARS) taga olevad koroonaviirused.
Kas COVID-19 viirus elab riiete peal kaua?
Uuringud näitavadet COVID-19 ei püsi riietel kaua, võrreldes kõvade pindadega, ning viiruse kokkupuude kuumusega võib lühendada selle eluiga. Aastal avaldatud uuringus leiti, et toatemperatuuril oli COVID-19 kangal tuvastatav kuni kaks päeva, plasti ja metalli puhul aga seitse päeva.
