Nad söövad, püüdes baktereid ja detriiti krae sisse, liigutades selle lipukest ja neelates seejärel saaki endotsütoosiga. Sel viisil sarnanevad koanoflagellaadid loomadega selle poolest, et nad seedivad oma toitu sisemiselt.
Kuidas koanoflagellaadid toituvad?
Koanoflagellaadid on kuju ja funktsiooni poolest peaaegu identsed käsnade koanotsüütide ehk kraerakkudega; need rakud genereerivad voolu, mis tõmbab vett ja toiduosakesi läbi käsna keha ning nad filtreerivad oma mikrovilliga toiduosakesed välja.
Kas koanoflagellaadid on autotroofsed?
Choanoflagellaadid on üherakulised või koloniaalprotistid, mida leidub mere- ja mageveekeskkonnas, nii planktoni- kui ka põhjaelustiku kooslustes. Need on heterotroofsed fagotroofid (Richter & Nitsche, 2017b).
Kuidas choanoflagellaadid söötmisel oma kaelarihma kasutavad?
Choanoflagellaadid on ahned üherakulised kiskjad. Nende pika lipu löömine viib nad nii läbi vee kui ka loob voolu, mis aitab neil koguda baktereid ja toiduosakesi raku ühes otsas asuvasse 30–40 kombitsalaadse niidi kraesse..
Mis teeb choanoflagellaadid ainulaadseks?
Choanoflagellaadid on võimelised nii aseksuaalselt kui ka seksuaalselt paljunema. Neil on eristav rakumorfoloogia, mida iseloomustab munajas või sfääriline rakukeha suurusega 3–10 µmläbimõõt ühe apikaalse lipukesega, mida ümbritseb 30–40 mikrovilliga krae (vt joonist).
