Kõige laiemas mõttes viitab toiduga isevarustatus riigi suutlikkusele katta oma toiduvajadused kodumaise tootmisega. … Eesmärk ei ole toota 100 protsenti oma toidust kodumaisel pinnasel, vaid pigem suurendada kodumaist toidutootmisvõimet, isegi kui riik tegeleb toiduainete impordi ja ekspordiga.
Mida mõeldakse isemajandamise all?
1: suudab ennast või ennast ülal pidama ilma välise abita: suudab oma vajadusi rahuldada isemajandav talu. 2: äärmine usaldus oma võimete või väärtuse suhtes: üleolev, üleolev.
Miks on isemajandav toit oluline?
Seega võib väita, et riiklikul tasandil tagab toiduga isevarustatuse asjaolu, et riik katab toiduainete impordi kulud ekspordist teenitud välisvaluuta arvelt põllumajandustoodangust.
Mis on põllumajanduse isemajandamine?
Toiduga isevarustatus viitab seevastu riigi võimele toota kõik oma toiduvajadused ilma impordist sõltumata.
Mis on teraviljaga isevarustatus?
Riigi saab nimetada isemajandavaks ainult siis, kui see toodab piisav alt siseriiklike vajaduste rahuldamiseks. Toidupõllumajandusorganisatsioon on loonud kolm isevarustatuse taset – alla 80 protsendi, mis viitab toidupuudusele; 80 ja 120 protsendi vahel, mis näitabisemajandamine; ja üle 120 protsendi, mis tähendab ülejääki.
