Fritz Haber Fritz Haber Fritz Haber leidis meetodi õhust lämmastikuühendite valmistamiseks. Neil on kaks peamist kasutust: väetised ja lõhkeained. Tema protsess võimaldas Saksamaal toota tohutul hulgal relvastust. (Pealkirja teine osa viitab mereveest kulla saamise protsessile. https://en.wikipedia.org › wiki › Fritz_Haber
Fritz Haber – Vikipeedia
esitas 1908. aastal Saksamaa patendi ammoniaagi sünteesile, mille eest ta pälvis 1918. aastal Nobeli keemiaauhinna. See oli tõeliselt läbimurdeline leiutis; Haber avastas, kuidas saab sünteesida ammoniaaki, keemiliselt reaktiivset ja hästi kasutatavat lämmastiku vormi.
Kes leiutas ammooniumnitraadi?
ÜLEVAADE. Ammooniumnitraat (uh-MOH-ni-um NYE-trate) on valge kristalne aine, mille valmistas esmakordselt kunstlikult aastal 1659 saksa keemik Johann Rudolf Glauber (1604–1670). Looduses seda ühendit ei esine, kuna see on nii lahustuv, et vihma ja pinnaveega uhutakse see mullast välja.
Kes on lämmastiku leiutaja?
Lämmastiku avastamise põhjuseks on šoti arst Daniel Rutherford aastal 1772, kes nimetas seda kahjulikuks õhuks.
Kes leiutas Haberi protsessi?
Haber-Boschi protsess, mida nimetatakse ka Haberi ammoniaagiprotsessiks, või sünteetilise ammoniaagi protsess, meetod ammoniaagi otseseks sünteesimiseks vesinikust ja lämmastikust, mille on välja töötanud saksa füüsikaline keemik FritzHaber.
Kes leiutas Zyklon A?
Vesiniktsüaniidi, rakkude hingamist segavat mürgist gaasi, kasutati esmakordselt pestitsiidina Californias 1880. aastatel. Uuringud Saksamaa Degeschis viisid Zykloni (hiljem tuntud kui Zyklon A) väljatöötamiseni – pestitsiidi, mis vabastas vee ja kuumusega kokkupuutel vesiniktsüaniidi.
