Kambium (mitmuses cambia või kambiumid) on taimedes koekiht, mis tagab taimede kasvuks osaliselt diferentseerumata rakud. Seda leidub ksüleemi ja floeemi vahelisel alal. See moodustab paralleelsed rakuread, mille tulemuseks on sekundaarsed koed.
Kus kambium esineb?
Soonte kambium ja korkkambium on sekundaarsed meristeemid, mis moodustuvad vartes ja juurtes pärast seda, kui primaarse taimekeha kuded on diferentseerunud. Vaskulaarne kambium vastutab varte ja juurte läbimõõdu suurendamise ning puitkoe moodustamise eest.
Mis on kambiumi asukoht ja funktsioon?
Kambiumi põhiülesanne on sekundaarse ksüleemi ja floeemi kasvu soodustamine. See asub ümmarguse kihina otse esmase ksüleemi ja floeemi vahel. Tavaliselt on kaheidulehelistel taimedel või seemnetaimedel kambiumkude. Kaheiduleht on taim, millel on idanemisel kaks lootelehte.
Kus on kambium tüves?
Vaskulaarne kambium asub vahetult väljaspool esmast ksüleemi ja primaarse floeemi sisemusse. Vaskulaarse kambiumi rakud jagunevad ja moodustavad sissepoole sekundaarse ksüleemi (trahheidid ja veresoone elemendid) ning väljapoole sekundaarse floeemi (sõelelemendid ja kaasrakud).
Kas lehtedes on kambiumi?
Vaskulaarset kambiat leidub kaheiduidulistes ja seemneseemnetes, kuid mitte üheiduseemnetes, millel tavaliselt puudub sekundaarnekasvu. Mõnel lehetüübil on ka vaskulaarne kambium. Kaheiduidu- ja seemnepuudel on vaskulaarne kambium ilmselge joon, mis eraldab koort ja puitu; neil on ka korkkambium.
