Selgub, et lubja ja lendtuha segamisel paisuva pinnasega toimub paisuva pinnase tekstuuri muutumine. Plastsuse piirmäär suureneb lubja segamisel ja vedeliku piirmäär väheneb lendtuha segamisel, mis vähendab plastilisuse indeksit plastilisusindeks Plastilisuse indeks on veesisalduse vahemiku suurus, kus pinnas avaldab plastilisi omadusi. PI on vedeliku piirväärtuse ja plastilise piiri erinevus (PI=LL-PL). https://en.wikipedia.org › wiki › Atterberg_limits
Atterbergi piirangud – Vikipeedia
Mis juhtub pinnase lubjaga stabiliseerimisel?
Pullase stabiliseerumine toimub siis, kui lubi lisatakse reaktiivsele pinnasele, et tekitada pikaajaline tugevuse suurenemine läbi putsolaani reaktsiooni. See reaktsioon tekitab stabiilseid k altsiumsilikaathüdraate ja k altsiumaluminaathüdraate, kuna lubjast pärit k altsium reageerib savist lahustatud aluminaatide ja silikaatidega.
Kuidas lubi parandab paisuvate muldade omadusi?
Edu saatis ka keemiline stabiliseerimine, mille käigus paisuvatele savidele lisatakse kemikaale, et vähendada raskust. Lubi on leitud kõigist lisanditest kõige tõhusamaks ja ökonoomsemaks. Lubja lisamine paisuvatele muldadele vähendab paisumispotentsiaali ning suurendab töödeldavust ja tugevust.
Kuidas stabiliseerida paisuvat pinnast?
Paisuvate muldade stabiliseerimine kasutadeslisandid, nagu lubi, lendtuhk või tsement on hästi dokumenteeritud (Du et al., 1999, Nalbantoglu, 2004, Nalbantoglu ja Gucbilmez, 2001, Rao et al., 2001, Yong ja Ouhadi, 2007) ja on traditsiooniliselt keskendunud pinnase paisumisjõu kõrvaldamisele.
Millised on kõige olulisemad meetodid, mida kasutatakse ekspansiivse pinnase stabiliseerimiseks?
Nende tegurite tõttu on lubi kõige populaarsem aine, mida kasutatakse paisuvate savimuldade stabiliseerimiseks. Muud ained, mis võivad anda k altsiumi katioone paisuva savipinnase stabiliseerimiseks, on k altsiumkloriid, portlandtsement ja lubjarikas lendtuhk.
