Riiklik alkoholikeeld (1920–33) – “üllas eksperiment” – võeti ette kuritegevuse ja korruptsiooni vähendamiseks, sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, vanglate ja vaestemajade tekitatud maksukoormuse vähendamiseks ning parandamiseks tervis ja hügieen Ameerikas.
Millised olid keelustamise eesmärgid Miks see ebaõnnestus?
Keeld kukkus lõpuks läbi, sest vähem alt pooled täiskasvanud elanikkonnast tahtsid joomist jätkata, Volsteadi seadusega seotud politsei oli täis vastuolusid, eelarvamusi ja korruptsiooni ning puudust konkreetne tarbimiskeeld sogas lootusetult õigusvett.
Kes oli keelu sihtmärk?
Klaani peamised sihtmärgid olid Lõuna- ja Ida-Euroopast pärit immigrandid, eriti katoliiklased. Keelu pooldajad olid neid juba joomise ja kuritegevusega seostanud ning nende inimeste jaoks oli see ajastu haarangute, vägivalla ja terrori aeg.
Kuidas keeld Ameerikat muutis?
Reguleerimata alkoholiga kauplemisel olid rahvatervisele tõsised tagajärjed. Kuna illegaalse alkoholiga kauplemine muutus tulusamaks, langes alkoholi kvaliteet mustal turul. Keskmiselt suri igal aastal 1000 ameeriklast määrdunud alkoholi joomise keelu ajal.
Kas keeld oli edukas?
Keeluliikumine saavutas esialgse edu kohalikul ja osariigi tasandil. See oli kõige edukam lõuna- ja lääneosariikides javähem edukas rohkem linnaosariikides. 20. sajandi alguseks oli keelustamine rahvuslik liikumine. … Keelu jõustamine muutus väga keeruliseks.
