Kõige tavalisem dikloroäädikhappe tootmismeetod on dikloroatsetüülkloriidi hüdrolüüs, mis saadakse trikloroetüleeni oksüdeerimisel. Seda võib saada ka pentakloroetaani hüdrolüüsil 88–99% väävelhappega või 1,1-dikloroatsetooni oksüdeerimisel lämmastikhappe ja õhuga.
Kuidas dikloroäädikhapet toodetakse?
Kõige tavalisem dikloroäädikhappe tootmismeetod on dikloroatsetüülkloriidi hüdrolüüs, mis saadakse trikloroetüleeni oksüdeerimisel. Seda võib saada ka pentakloroetaani hüdrolüüsil 88–99% väävelhappega või 1,1-dikloroatsetooni oksüdeerimisel lämmastikhappe ja õhuga.
Milleks kasutatakse dikloroäädikhapet?
Dikloroäädikhapet kasutatakse keemilise vaheühendina orgaaniliste materjalide sünteesil, ravimite ja ravimite koostisosana, paikse kokkutõmbava ainena ja fungitsiidina (Hawley, 1981; HSDB, 2001).
Kas dikloroäädikhape on kahjulik?
Dikloroäädikhape on VÄGA SÖÖBEV KEEMILINEja kokkupuude võib põhjustada tõsist naha ja silmade ärritust ning põletusi koos võimalike püsivate silmakahjustustega. Dikloroäädikhappe sissehingamine võib ärritada nina ja kurku. Dikloroäädikhappe sissehingamine võib ärritada kopse, põhjustades köha ja/või õhupuudust.
Mis on dikloroäädikhape vees?
Dikloroäädikhape, üks viie haloäädikhappe rühmasthapped, mida reguleerivad föderaalsed standardid, moodustub, kui joogivee töötlemiseks kasutatakse kloori või muid desinfektsioonivahendeid. Haloäädikhapped ja muud desinfitseerimise kõrvalsaadused suurendavad vähiriski ja võivad põhjustada probleeme raseduse ajal.
