Tsellulaarne vedelik, bioloogias kehavedelik, mida rakud ei sisalda. Seda leidub veres, lümfis, seroosse (niiskust eritava) membraaniga vooderdatud kehaõõnsustes, aju- ja seljaaju õõnsustes ja kanalites ning lihastes ja muudes kehades koed.
Kus paiknevad rakusisesed ja rakuvälised vedelikud?
Rakusisene vedelik on vedelik, mis sisaldub rakkudes. Ekstratsellulaarne vedelik – vedelik väljaspool rakke – jaguneb veres leiduvaks ja väljaspool verd leiduvaks; viimast vedelikku nimetatakse interstitsiaalseks vedelikuks.
Mis asub rakuvälises vedelikus?
Tsellulaarne vedelik koosneb omakorda vereplasmast, interstitsiaalsest vedelikust, lümfist ja transtsellulaarsest vedelikust (nt tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, vesivedelik, seroosne vedelik, soolestik vedelik jne). Interstitsiaalne vedelik ja vereplasma on ekstratsellulaarse vedeliku peamised komponendid.
Millised on ekstratsellulaarse vedeliku näited?
Selle vedeliku näited on tserebrospinaalvedelik, silma vesivedelik, kehaõõnesid vooderdavate seroossete membraanide seroosne vedelik, sisekõrva perilümf ja endolümf ning liigesevedelik. Transtsellulaarse vedeliku erineva asukoha tõttu muutub koostis dramaatiliselt.
Kus asub suurem osa rakuvälisest vedelikust?
Suurem osa ekstratsellulaarsest vedelikust sisaldub interstiitium. Vedeliku normaalset liikumist nende sektsioonide vahel reguleerib konkreetse koemembraani läbilaskvus ja üle membraanibarjääri paiknevate molekulide kontsentratsioon. Kõik sektsioonid sisaldavad vees lahustunud aineid.
