Need tööstusharud toodavad kahte tüüpi artišoki kõrvalsaadusi: köögiviljad, mis koosnevad välimistest kandelehtedest ja vartest ning ka blanšeerimisprotsessis kasutatavat vett. Käesolevas uuringus kasutatud artišoki kõrvalsaadusi nimetati "toores artišokiks" (RA), "blanšeeritud artišokiks" (BA) ja "artišoki blanšeerimisveeks" (ABW).
Milliseid ühendeid artišokist ekstraheeritakse?
Kõik uuritud üksikud artišokiühendid – klorogeenhape, tsünariin, luteoliin, luteoliin-7-O-glükosiid – näitasid aga märkimisväärset antioksüdatiivset toimet, klorogeenhape on tugevaim AOX ühend.
Millised taimed on artišokkidega seotud?
Kardoon ehk Cynara cardunculus on maakera artišoki ehk Cynara scolymuse lähedane sugulane. Mõlemad kuuluvad tohutusse Asteraceae (Compositae) perekonda (mida mõnikord nimetatakse ka karikakrate sugukonnaks), kuhu kuuluvad ka päevalilled, krüsanteemid ja ehhiaatsiad.
Milliseid kemikaale kasutatakse artišokkide jaoks?
Keemilised koostisosad
Artišokk sisaldab bioaktiivseid aineid apigeniin ja luteoliin. Artišoki õiepeade antioksüdantide kogusuutlikkus on köögiviljade puhul üks suurimaid teatatud. Künariin on Cynara keemiline koostisosa.
Mille poolest on artišokk tuntud?
Artišokid on madala rasvasisaldusega, samas kui rikkad kiudaineid, vitamiine, mineraale ja antioksüdante. Eriti kõrge foolhappe ning C- ja K-vitamiini sisaldusega, varustavad nad ka olulisi mineraalaineid, ntmagneesium, fosfor, kaalium ja raud.
