Krotonaldehüüd eraldub bensiini põletamisel, puidu põletamisel ja tubaka põletamisel. Seetõttu võib elanikkond kokku puutuda krotonaldehüüdiga tubakasuitsu, bensiini- ja diiselmootorite heitgaaside ning puidu põletamisel tekkiva suitsu sissehingamise kaudu.
Kuidas krotonaldehüüd moodustub?
Krotonaldehüüd tekib atseetaldehüüdi aldoolkondensatsioonil: 2 CH3CHO → CH3CH=CHCHO + H2O. Krotonaldehüüd on multifunktsionaalne molekul, millel on mitmekesine reaktsioonivõime. See on prokiraalne dienofiil.
Milles leidub krotonaldehüüdi?
Krotonaldehüüdi leidub looduslikult mõne taimestiku ja vulkaanide heitkogustes; paljud toidud sisaldavad krotonaldehüüdi väikestes kogustes. Krotonaldehüüdi kasutatakse peamiselt sorbiinhappe tootmisel, mis on pärmi ja hallituse inhibiitor.
Kas krotonaldehüüd on kantserogeen?
Krotonaldehüüd ja 2-heksenaal on bifunktsionaalsed ühendid, mis moodustavad 1, N2-propanodeoksüguanosiini adukte ning on mutageensed ja genotoksilised; krotonaldehüüd on kantserogeenne.
Mida tähendab krotonaldehüüd?
: äge vedel aldehüüd CH3CH=CHCHO saadakse aldooli dehüdraatimisel ja kasutatakse peamiselt orgaanilise sünteesi vaheühendina ja hoiatusainena küttegaasides; β-metüül-akroleiin.