Kromaatiline skaala või kaheteistkümne tooniga skaala on kaheteistkümne helikõrgusega muusikaline skaala, millest igaüks on pooltoon, mida tuntakse ka kui poolsammu, külgnevate helikõrguste kohal või all. Selle tulemusel katab kromaatiline skaala 12-toonilise võrdse temperamendi puhul (kõige levinum häälestus lääne muusikas) kõik 12 saadaolevat helikõrgust.
Milline skaala liigub toonides ja pooltoonides?
Näete, et C-duur skaala koosneb kahest tervest toonist, siis pooltoonist (liikudes E-lt F-le), siis veel kolmest tervest toonist ja siis jälle pooltoonist (liigub B-st tagasi C-sse).
Mis on duuride pooltoonid?
Duur-skaalat võib vaadelda kui kahte identset tetraakordi, mis on eraldatud terve tooniga. Iga tetraakord koosneb kahest tervest toonist, millele järgneb pooltoon ( st terve, terve, pool ).
Skaala astmed on:
- 1.: toonik.
- 2.: Supertonic.
- 3.: keskmine.
- 4.: Subdominant.
- 5.: domineeriv.
- 6.: allutatud.
- 7.: juhtiv toon.
- 8.: toonik.
Miks seda nimetatakse kromaatiliseks skaalaks?
Kõigi nootide kogumit nimetatakse kromaatiliseks skaalaks, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast chrôma, mis tähendab värvi. Selles mõttes tähendab kromaatiline skaala 'kõikide värvide noote'. … Kuna noodid korduvad igas oktavis, kasutatakse terminit "kromaatiline skaala" sageli vaid oktaavi kaheteistkümne noodi kohta.
Millised noodid on pooltoonide kaugusel?
Kui kaks nooti on klaveriklaviatuuril võimalikult lähedal, on nende vaheline kaugus pooltoon. Otsige klaveriklaviatuurilt kõrvuti E ja F. E ja F vaheline kaugus on pooltoon; nende vahele pole võimalik teist nooti pigistada, sest klaveriklaviatuuril pole nende vahel midagi.
