Saared, mis kannatavad äärmise elupaiga hävimise all, on Uus-Meremaa, Madagaskar, Filipiinid ja Jaapan. Lõuna- ja Ida-Aasias – eriti Hiinas, Indias, Malaisias, Indoneesias ja Jaapanis – ning paljudes Lääne-Aafrika piirkondades on äärmiselt tihe inimpopulatsioon, mis jätab looduslikuks elupaigaks vähe ruumi.
Milliste loomade elupaiku hävitatakse?
Orangutanid, tiigrid, elevandid, ninasarvikud ja paljud teised liigid on järjest enam isoleeritud ning nende toidu- ja peavarjuallikad vähenevad. Inimeste ja metsloomade konflikt süveneb ka seetõttu, et ilma piisava loodusliku elupaigata puutuvad need liigid inimestega kokku ja sageli tapetakse või püütakse kinni.
Milliseid elupaiku on inimesed hävitanud?
Kõrbestumine, metsade hävitamine ja korallriffide degradeerumine on nende piirkondade elupaikade hävitamise eri tüübid (kõrbed, metsad, korallrifid). Jõud, mis panevad inimesi elupaiku hävitama, on tuntud elupaikade hävitamise tõukejõuna.
Mis on 3 elupaikade kadumise tüüpi?
Elupaikade hävimise kolm peamist tüüpi on elupaikade hävitamine, elupaikade degradeerumine ja elupaikade killustumine.
Kui palju elupaiku igal aastal hävitatakse?
Praegune metsade raadamise määr on 160 000 ruutkilomeetrit aastas, mis võrdub ligikaudu 1% algse metsa elupaiga kadumisega igal aastal. Teised metsaökosüsteemid on kannatanud sama palju võirohkem hävingut kui troopilised vihmametsad.
