Kuigi Odoacer oli ariaanlik kristlane, sekkus ta harva Rooma impeeriumi kolmainsuse riigikiriku asjadesse. Tõenäoliselt idagermaani päritolu Odoacer oli Itaalia sõjaväejuht, kes juhtis herulia, rugia ja sküüria sõdurite mässu, mis kukutas Romulus Augustuluse 4. septembril 476 pKr.
Kes oli Odoacer ja mida ta tegi?
Odoacer, keda nimetatakse ka Odovacariks või Odovakariks, (sündinud umbes 433 – surnud 15. märtsil 493, Ravenna), Itaalia esimene barbarist kuningas. Kuupäeva, mil ta võimule astus, 476. aastat, peetakse traditsiooniliselt Lääne-Rooma impeeriumi lõpuks. Odoacer oli saksa sõdalane, Idico (Edeco) poeg ja arvatavasti Sciri hõimu liige.
Kuidas mõjutas Odoacer Rooma langemist?
Need armeed, mida juhtis Odoacer, mässasid keiser Augustuluse vastu ja kukutasid ta aastal 476 ning andsid Odoacerile kuningavõimu. Odoacer tegi koostööd olemasoleva Rooma senatiga ja tõstis nad prestiižile, stabiliseerides sellega oma võimu Itaalias.
Miks oli Odoacer Roomas ajaloo pöördepunktiks?
Pärast seda, kui Odoacer haaras kontrolli, ei valitsenud ükski Rooma keiser enam kunagi Roomast. Sellest ajast peale valitsesid Rooma impeeriumit võõrvõimud. Ajaloolased kasutavad seda sündmust sageli Lääne-Rooma impeeriumi lõpu tähistamiseks. See oli oluline pöördepunkt ajaloos.
Mis oli Odoaceri suurim saavutus Miks see on olulinemaailma ajalugu?
Odoacer (433–493 eKr, valitses 476–493 e.m.a.), tuntud ka kui Odovacar, Flavius Odoacer ja Flavius Odovacer, oli Itaalia esimene kuningas. Tema valitsusaeg tähistas Rooma impeeriumi lõppu; ta kukutas viimase keisri Romulus Augustuluse 4. septembril 476 CE.
