Ränn; roving; rändamine: kehtib eriti keskaja rüütlite (eksijate rüütlite) kohta, keda esitletakse kui rändavat, et otsida seiklusi ja näidata oma kangelaslikkust ja suuremeelsust. … nimisõna Rüütel eksinud. Rändur.
Mida see tähendab eksimine?
errant • \AIR-unt\ • omadussõna. 1: reisimine või reisimiseks antud 2 a: õigest rajast või piiridest väljapoole eksimine b: sihitu või ebaregulaarne liikumine c: valesti käitumine. Näited: Liiku! Liigu!
Mis on ekslik nihe?
a. eksimine või eksimine õigest või õigest kursist. b. ümber nihutades. ekslik tuul.
Mida tähendab eksimine Shakespeare'i puhul?
Erane. (adj) - Ekslemine, eksimine, eksimine.
Mida nimetatakse ekslemiseks?
omadussõna. liikumine ühest kohast teise ilma kindla plaanita; rändlus; hulkumine: hulkuvad turistid. alalise elukoha puudumine; nomaad: rändav indiaanlaste hõim. looklemine; looklev: uitav jõgi; rändrada.