Kõige suurem esinemissagedus on leitud mutsiini tootvate adenokartsinoomide, kõhunäärme ja seedetrakti, kopsuvähija munasarjavähi korral. TE esineb harvemini rinna- ja neerurakulise kartsinoomi korral ning harva eesnäärmevähi, melanoomi ja teadmata esmase päritoluga vähiga patsientidel [3, 28, 29] (tabel 2).
Kas vähk viib teid hüperkoagulatsiooniseisundisse?
Paljud vähihaiged on hüperkoaguleeruvas seisundis. Ilmumiste spekter ulatub ebanormaalsetest hüübimistestidest trombootiliste sümptomite puudumisel kuni massilise trombembooliani.
Kas hüperkoaguleeritav seisund on ravitav?
Kuidas ravitakse hüperkoaguleeruvaid seisundeid? Enamikul juhtudel on ravi vajalik ainult siis, kui veenis või arteris tekib tromb. Antikoagulandid vähendavad vere hüübimisvõimet ja takistavad täiendavate trombide teket.
Mis on Trousseau sündroom?
Trousseau sündroom on defineeritud kui rändeline tromboflebiit, mida leitakse tavaliselt pahaloomulise kasvajaga patsientidel. Tavapärast diagnostilist testimist ja pildistamist saab kasutada primaarse pahaloomulise kasvaja edukaks diagnoosimiseks ligikaudu 85–95% patsientidest.
Miks on hüperkoagulatsioon halb?
Hüperkoagulatsiooni sündroomiga patsientidel on suurem risk venoosse tromboosi tekkeks kui isheemilise insuldi risk. Mõnel juhul võib venoosne tromboos põhjustada ka arteriaalsetinsuldid paradoksaalse embooliaga, tavaliselt läbi avatud foramen ovale.
