Arheoloogilised tõendid viitavad sellele, et Läänepolüneesia saared (Fidži, Futuna, Samoa, Tonga) asustati 2 100–3 200 aastat tagasi inimeste poolt, kes kuulusid nn. Lapita kultuurikompleks, mis tekkis 3000–3500 aastat tagasi Melaneesia saarel, eelkõige Bismarcki saarestikus (Kirch 2000).
Kust melaneeslased tulid?
Arvestustel öeldakse, et nad emigreerusid Aafrikast 50 000–100 000 aastat tagasi ja hajusid mööda Aasia lõunaserva. Melaneesias on praegu üle 1000 keele, kusjuures pidžinid ja kreooli keeled arenesid välja kaubandusest ja kultuurilisest suhtlusest sajandeid enne Euroopa kohtumist.
Kas melaneslased on Aafrika järeltulijad?
Tulemused näitasid, et nii aborigeenidel kui ka melaneeslastel on ühised geneetilised tunnused, mida on seostatud tänapäeva inimeste väljarändega Aafrikast 50 000 aastat tagasi.
Mis on Melaneesia DNA?
Melaneeslased kannavad täiendav alt 383 000 aluspaari DNA-d, mis näivad olevat pärit Denisovalastest. See viidi esivanemate Melaneesia populatsiooni genoomi umbes 60 000–170 000 aastat tagasi. Uurijate hinnangul esineb see variant praegu 79% melaneesialaste mitmekesisest rühmast.
Kas melaneslane on rahvus?
Sõna "melaneeslane" on pigem geograafiline nimi kui etnilise rühma kirjeldus, seegatähendus selles kontekstis on mõnevõrra ebamäärane. Kuid üldiselt võib piirkonna põlisrahvastiku jagada eelaustroneeslasteks (sealhulgas paapualased ja austraallased aborigeenid) ja austroneesiaks.
