Selle rakud arenevad munasarja folliikulit ümbritsevatest follikulaarsetest rakkudest . Follikulaarsed teekarakud luteiniseeruvad väikesteks luteaalrakkudeks (tekaalluteiinirakkudeks) ja follikulaarseteks granuloosrakkudeks granuloosrakkudeks Granuloosirakk ehk follikulaarne rakk on sugupaela somaatiline rakk, mis on tihed alt seotud arenev emassuguraat (nn munarakk või munarakk) imetajate munasarjas. https://en.wikipedia.org › wiki › Granulosa_cell
Granulosa rakk – Wikipedia
luteiniseeruvad suurteks luteaalrakkudeks (granuloosluteiini rakkudeks), moodustades kollaskeha.
Mida toodavad luteiinirakud?
30–40 tunni jooksul pärast LH tõusu hakkavad need rakud, mida nüüd nimetatakse granuloosluteiini rakkudeks, eritama suurenevas koguses progesterooni koos mõne östrogeeniga. See sekretsioonimuster loob hormonaalse aluse naiste suguelundite kudedes toimuvatele muutustele menstrua altsükli viimasel poolel.
Millest kollaskeha areneb?
Kollaskeha koosneb luteiinirakkudest (ladinakeelsest sõnast luteus, mis tähendab "safrankollast"), mis arenevad vahetult pärast ovulatsiooni, kui kollane pigment ja lipiidid kogunevad folliikulit vooderdavates granuloosrakkudes. Kollase keha suurus on väga erinev.
Mida graafiline folliikuli eritab?
See on hormoonide progesterooni ja östrogeeni allikasovulatsioonitsükli teisel poolel.
Mitu folliikulit on igas munasarjas normaalne?
Normaalne munasarja koosneb 8-10 folliikulist suurusega 2 mm kuni 28 mm [1].