1884. aastal loodud rahvusvaheline kuupäevajoon läbib Vaikse ookeani keskosa ja järgib ligikaudu 180 kraadi pikkuskraadi põhja-lõuna joont Maal. See asub poolel teel ümber maailma algmeridiaanist – Inglismaal Greenwichis 1852. aastal kehtestatud nullpikkuskraad.
Kust algab päev maailmas esimesena?
Iga päev Maal algab südaööl Greenwichis Inglismaal, kus asub põhimeridiaan. Algselt oli meridiaani põhieesmärk aidata merel olevatel laevadel leida oma pikkuskraad ja määrata täpselt nende asukoht maakeral.
Kus on kuupäevajoon?
Rahvusvaheline kuupäevajoon (IDL) on kujuteldav joon, mis kulgeb piki Maa pinda põhjapoolusest lõunapooluseni Vaikse ookeani keskel.
Kui kaugel on rahvusvaheline kuupäevajoon?
IDL on kujuteldav joon, mis järgib ligikaudu 180° pikkuskraadi ja läbib Vaikse ookeani. See joon ei ole aga sirge ja kaldub teatud punktides kõrvale 180° meridiaanist. Mõnes kohas on see sik-sakiline, kaldudes meridiaanist itta või läände.
Mis meridiaan on rahvusvaheline kuupäevajoon?
Maa pikkuskraad on 360, seega on poolpunkt algmeridiaanist 180 pikkuskraad. Meridiaani 180. pikkuskraadil tuntakse tavaliselt rahvusvahelise kuupäevajoonena.
