Kägiveen – parem kägiveen on tavaliselt suurem ja asub linnu kaela sulgedeta nahaala all söögitoru ja hingetoru lähedal (vt. joon. 3.41). 2. Õlavarreluule ulatuv õlavarreveenkaudoventraalne ehk ulnaarveen ulnaarveen Anatoomias on ulnaarveenid venae comitantes ulnaararteri jaoks. Need tühjendavad enamasti küünarvarre mediaalset külge. Need tekivad käes ja lõpevad, kui ühinevad radiaalsete veenidega, moodustades õlavarreveenid. Nad järgivad sama kursi nagu ulnaararter. https://en.wikipedia.org › wiki › Ulnar_veins
Küünarliigese veenid – Vikipeedia
tiiva kaudomeediaalsel küljel küünarnukist distaalsel küljel.
Kas lindudel on kaks kägisoont?
Üldiselt on parem kägiveen suurem kui vasak kägiveen, kuigi kasutada võib mõlemat veresooni. Käeveenile pääseb hõlpsasti ligi selle sulgedeta traktis ehk apterüülides kaela paremal küljel.
Kui palju verd võin linnult ammutada?
Kui palju verd võib koguda? Vere kogus, mida saab kliiniliselt tervelt linnult ohutult koguda, on 1% tema kehakaalust, grammides. Näiteks 500 g kaaluv alt linnult võetav maksimaalne kogus verd on 5 ml (5 cc) verd. Lisaks tuleks haigetelt lindudelt vähem verd koguda.
Kuidas võtta linnult verd?
Veri võetakse õlavarrestsoon. Tiiva alumine külg hoitakse paigal ja niiske Q-otsa abil hajutatakse suled valge veeni paljastamiseks. Steriilset süstlanõela kasutatakse veeni (tavaliselt 28 G) läbitorkamiseks, sisenedes külgsuunas (seega umbes samal tasapinnal kui veen ise).
Kus on lammaste kägiveen?
Loom on vaoshoitud ja tema pea pööratud 30-kraadise nurga all küljele, hoides looma lõualuu all, et võimaldada kerget juurdepääsu veeni. Veen paikneb ravestades pöidla või sõrmedega raseeritud ala poolpunktist allpool.
