Hirss on teravili, mis kuulub sugukonda Poaceae, üldtuntud kui kõrreliste sugukonda (1). Seda tarbitakse laialdaselt arengumaades kogu Aafrikas ja Aasias. Kuigi hirss võib tunduda seemnena, on selle toitumisprofiil sarnane sorgo ja muude teraviljade omaga (2).
Kust on pärit hirsiseemned?
Kust hirss tekkis? Pärl- või kasssabahirss pärineb Aafrika savannist ja seda on kasvatatud juba eelajaloolistest aegadest. Seda kasvatatakse laialdaselt Aafrikas, Aasias, Indias ja Lähis-Idas toiduteraviljana. See toodi Ameerika Ühendriikidesse varakult, kuid seda kasvatati harva kuni 1875. aastani.
Milleks on hirsiseemned kasulikud?
Hirss on kiudainerikas, nii lahustuvaid kui ka mittelahustuvaid. Hirsis sisalduvat lahustumatut kiudainet tuntakse "prebiootikumina", mis tähendab, et see toetab teie seedesüsteemis häid baktereid. Seda tüüpi kiudained on olulised ka väljaheite mahu suurendamiseks, mis aitab hoida teid regulaarselt ja vähendab käärsoolevähi riski.
Mis on 5 hirssi?
Erinevat tüüpi hirssid
- Sõrmehirss (Ragi) Sõrmhirss on rahvasuus tuntud kui Ragi. …
- Foxtail Millet (Kakum/Kangni) …
- Sorghum Millet (Jowar) …
- Pearl Millet (Bajra) …
- Tatrahirss (Kuttu) …
- Amaranthirss (Rajgira/Ramdana/Chola) …
- Little Millet (Moraiyo/Kutki/Shavan/Sama) …
- Barnyard Millet.
Milliseid põllukultuure tuntakse hirsina?
Hirss (suurhirss-sorgo, pärlhirss-bajara, sõrmhirss-Ragi, rebasesabahirss, väikehirss, Proso hirss, Barnyardi hirss ja Kodo hirss) on vastupidavad ja kasvavad hästi kuivades piirkondades vihmasajukultuuridena, mullaviljakuse ja niiskuse piirtingimustes ning annavad stabiilset saaki.
