Süvendamine on olulise tähtsusega jõe loomuliku vooluhulga säilitamiseks ja vähendab tõenäolise katastroofi tõenäosust linnades, kus on vihmaperioodidel korduvad üleujutused.
Miks on jõgede süvendamine halb?
See kahjustab bioloogilist mitmekesisust, mõjutab vee hägusust ja veetaseme taset. See võib kahjustada ka kalandust ja kahjustada põllumaid. See soodustab jõekallaste erosiooni ja tekitab ootamatuid maakaotusi; üleujutused võivad selle tulemusena muutuda palju tõsisemaks. Need on mõned jõe süvendamise tagajärjed.
Kas jõgede süvendamine on keskkonnale kahjulik?
2.4.3 Looduse ja jõgede ökosüsteemide kahjustamine
Süvendamine võib avaldada märkimisväärseid otseseid ja kaudseid negatiivseid tagajärgi ökosüsteemidele. Näiteks võib see kaasa tuua looduslike elupaikade ja objektide, nagu basseinid ja kaljud, kadumise ja halvenemise. See võib mõjutada ka mitmesuguseid kaitsealuseid liike.
Mis kasu on jõe süvendamisest?
Veetee sügavuse suurendamine: kui sete koguneb veetee põhja, vähendab see vee sügavust. Süvendamine riibib minema kogunenud prahi, mis võib taastada veekogu algse sügavuse ja vähendada üleujutusohtu.
Millal Ühendkuningriik lõpetas jõgede süvendamise?
Varem oli süvendamine Suurbritannia jõgede regulaarne hooldustegevus. Selle toetajad väidavad aga, et Euroopa veepoliitika raamdirektiiv kehtestatiaastal 2000, takistab nüüd selle läbiviimist.
