Artiklid lõid suveräänsete riikide lõdva konföderatsiooni ja nõrga keskvalitsuse, jättes suurema osa võimust osariikide valitsustele. Vajadus tugevama föderaalvalitsuse järele sai peagi ilmseks ja viis lõpuks 1787. aastal põhiseadusliku konventsioonini.
Milline valitsemissüsteem oli Konföderatsiooni põhikirjas?
Konföderatsiooni põhikirjaga loodi kongressist koosnev rahvuslik valitsus, millel oli õigus kuulutada sõda, nimetada ametisse sõjaväeohvitsere, allkirjastada lepinguid, sõlmida liite, määrata ametisse välissaadikud, ja hallata suhteid indiaanlastega.
Millised olid Konföderatsiooni põhikirja neli peamist probleemi?
Nõrkused
- Igal osariigil oli Kongressis ainult üks hääl, olenemata suurusest.
- Kongressil ei olnud õigust maksustada.
- Kongressil ei olnud õigust reguleerida välis- ja riikidevahelist kaubandust.
- Ei olnud ühtegi täitevvõimu, kes oleks jõustanud Kongressi poolt vastu võetud akte.
- Puudus riiklik kohtusüsteem ega kohtusüsteem.
Miks konföderatsiooni põhikiri ebaõnnestus?
Lõppkokkuvõttes kukkusid konföderatsiooni põhikirjad läbi, sest need mõeldi välja selleks, et hoida riigi valitsus võimalikult nõrgana: Seaduste jõustamiseks polnud võimu. Pole kohtuharu ega riiklikke kohtuid. Muudatusettepanekud on vajalikud ühehäälse hääletuse saamiseks.
Mis see olisuur probleem konföderatsiooni põhikirjaga?
Üks suuremaid probleeme oli see, et riigi valitsusel polnud õigust makse kehtestada. Vältimaks arusaama "esinduseta maksustamisest", lubasid konföderatsiooni põhikirjad ainult osariikide valitsustel makse koguda. Oma kulude katmiseks pidi riigi valitsus nõudma osariikidelt raha.
