See mitmekesine rühm sisaldab 19 liiki 10 perekonnas. Fotsiidid on lai alt levinud piki rannikujooni üle 30 kraadi põhjalaiuskraadi ja lõuna pool 50. S laiuskraadi. Mõnda liiki leidub ka vahepealsetes troopilistes paikades ning mõnes mageveejärves ja -jões.
Kust leiti kõrvata hülgesid?
Kõrvadeta hülged elavad mõlema poolkera ookeanides ja on enamasti piiratud polaarse, subpolaarse ja parasvöötme kliimaga, välja arvatud troopilisemad munkhülged. Kõrvadeta hülged moodustavad umbes 90 protsenti loivaliste liikidest ja on ainsad hülged äärmuslikel polaaraladel (Riedman 1990).
Kus enamik loivalisi elab?
Loivalised elavad ainult rikkas merekeskkonnas ja mõnes sisemaa või troopilises mageveesüsteemis. Torpeedokujulise kujuga loivalistel on lai torso ja kitsam tagakeha. Maal on nad äärmiselt kohmakad, kuid vees kiired ja graatsilised.
Kus tõelised hülged elavad?
Faktid. Hülgeid leidub enamikul rannikul ja külmades vetes, kuid enamik neist elab Arktika ja Antarktika vetes. Arktika piirkonnas elavad rand-, viiger-, lint-, kirju- ja habehülged, aga ka põhjahülged ja Stelleri merilõvid.
Mis emast hüljest nimetatakse?
Täiskasvanud isaseid kutsutakse pullideks ja emaseid lehmadeks, noort hüljest aga poega. Ebaküpseid isaseid nimetatakse mõnikord SAM-ideks (sub-adult isased) võipoissmehed.
