Osakoristus, rentnikpõllumajanduse vorm, kus maaomanik varustas kogu kapitali ja enamiku muudest sisenditest ning üürnikud panustasid oma tööjõu. Olenev alt kokkuleppest võis maaomanik tagada üürnike toidu, riietuse ja ravikulud ning olla ka töid juhendanud.
Kes osales jagamises?
Ümberehituse ajal jäid endised orjad – ja paljud valged väiketalupidajad – lõksu uude majandusliku ekspluateerimise süsteemi, mida tuntakse osakõigete kasvatamisena. Kuna neil puudus oma kapital ja maa, olid endised orjad sunnitud töötama suurmaaomanike heaks.
Kuidas said põlluharijad talupidamiseks maad?
Nii renditalupidajad kui ka aktsionärid olid taludeta talupidajad. Tavaliselt maksis rentnik talunik maaomanikule õiguse eest kasvatada põllukultuure teatud kinnistul. … Väheste ressursside ja vähese või ilma rahata leppisid osakasvatajad leppima teatud maatüki põlluharimise vastutasuks osa kasvatatud saagist.
Kas osakasvatajad omasid oma maad?
Osakasvatajad ja üürnikud
Osakasvataja ei omanud oma talu; samuti polnud tal maja, muula ega tööriistad. Selle asemel rentis ta need oma majaomanikult. Mõisnik lubas põlluharijatel harida oma maad, tavaliselt umbes 10 aakrit, vastutasuks 1/3 saagist.
Kellel oli võim lõunas jagamise süsteemis?
anmajandussüsteem. Kelle käes oli võim lõunas jagamise süsteemis? Valged maaomanikud hoidsid võimu, sest nemad kontrollisid vara, raha ja varustust.
