Vesinikusideme vesinikuaatomit jagavad kaks elektronegatiivset aatomit, nagu hapnik või lämmastik.) Vesiniksidemed vastutavad spetsiifilise aluspaaride moodustumise eest DNA kaksikheeliksis ja DNA kaksikheeliksi struktuuri stabiilsuse peamine tegur.
Kas vesiniksidemed DNA-s on tugevad või nõrgad?
Vesinikusidemed on nõrgad, mittekovalentsed interaktsioonid, kuid suur hulk vesiniksidemeid komplementaarsete aluspaaride vahel DNA kaksikheeliksis annab struktuurile suure stabiilsuse.
Miks on vesiniksidemed DNA-s nõrgad?
Vesiniksidemed ei hõlma elektronide vahetust ega jagamist, nagu kovalentsed ja ioonsed sidemed. Nõrk külgetõmme on nagu magneti vastaspooluste vahel. Vesiniksidemed tekivad lühikeste vahemaade tagant ning neid saab kergesti moodustada ja puruneda. Nad võivad ka molekuli stabiliseerida.
Miks loob DNA vesiniksideme?
DNA-l on kaksikheeliksi struktuur, sest vesiniksidemed hoiavad koos aluspaare keskel. Ilma vesiniksidemeteta peaks DNA eksisteerima erineva struktuurina. Vesi on vesiniksidemete tõttu suhteliselt kõrge keemistemperatuuriga. Vesiniksidemeteta keeks vesi umbes -80 °C juures.
Kus leidub DNA-s H-sidemeid?
Vesiniksidemed eksisteerivad kahe ahela vahel ja moodustuvad aluse, ühest ahelast ja teisest ahelast pärineva aluse vahel täiendavas paaris. Needvesiniksidemed on üksikult nõrgad, kuid ühiselt üsna tugevad.
