Tsütosiin on üks neljast DNA ja RNA ehitusplokist. Seega on see üks neljast nukleotiidist, mis esineb nii DNA-s, RNA-s kui ka iga tsütosiin moodustab osa koodist. Tsütosiini ainulaadne omadus on see, et see seondub topeltheeliksiga, mis asub guaniini vastas, mis on üks teistest nukleotiididest.
Millega tsütosiin alati seostub?
DNA-s paaristub adeniin alati tiiiniga ja tsütosiin alati guaniiniga. Need paarid tekivad aluse geomeetria tõttu, s võimaldavad vesiniksidemetel tekkida ainult "õigete" paaride vahel. Adeniin ja tümiin moodustavad kaks vesiniksidet, tsütosiin ja guaniin aga kolm vesiniksidet.
Mis on alus, mis seostub tsütosiiniga?
Aluspaar
Kahte ahelat hoiavad koos alustevahelised vesiniksidemed, kusjuures adeniin moodustab tümiiniga aluspaari ja tsütosiin moodustab aluspaari guaniiniga.
Mitu sidet seob DNA molekulis tsütosiini ja guaniini?
Tsütosiin ja guaniin moodustavad kolm vesiniksidet üksteise vahel, türosiin ja adeniin aga kaks vesiniksidet. Peame lihts alt kokku lugema, kui palju on iga alust ja mitu tsütosiini ja guaniini kolmega ning tümiini ja adeniini kahega.
Miks on tsütosiin alati guaniiniga seotud?
Guaniin ja tsütosiin moodustavad lämmastiku aluspaari sest nende saadaolevad vesiniksideme doonorid ja vesiniksideme aktseptorid paarivadüksteisega ruumis. Guaniin ja tsütosiin on väidetav alt üksteist täiendavad. See on näidatud alloleval pildil, kus vesiniksidemed on illustreeritud punktiirjoontega.
