Talupoegadel võib olla maaõigus kas lihtmaksuna või mis tahes mitme maaomandi vormi alusel, sealhulgas maavara, loobumis-, rendi- ja autoriomandiõiguse alusel.
Kas enamik talupoegi oli maaomanikud?
Härradele kuulus kõik nende maal, sealhulgas talupojad, viljad ja küla. Suurem osa keskajal elanud inimestest olid talupojad. Neil oli raske karm elu. Mõnda talupoega peeti vabaks ja neil võis olla oma ettevõte, näiteks puusepad, pagarid ja sepad.
Mida talupojad omasid?
Igal taluperel oli oma maaribad; talupojad tegid aga ühiselt selliseid ülesandeid nagu künd ja heinatöö. Neilt oodati ka teede ehitamist, metsade puhastamist ja muude isanda määratud ülesannete täitmist. Keskaegsete talupoegade majad olid tänapäevaste majadega võrreldes kehva kvaliteediga.
Kuidas talupojad oma maa eest maksid?
Ainus asi, mida talupoeg keskaegsel Inglismaal tegema pidi, oli raha maksudena või üüridena välja maksta. Ta pidi oma maa eest üüri maksma oma isandale; ta pidi maksma kirikule maksu, mida nimetatakse kümniseks. … Kirik kogus sellest maksust nii palju saaki, et seda tuli hoida tohututes kümnise küünides.
Kuidas nimetati talupoega, kellel oli oma maa?
Sorjuse, seisund keskaegses Euroopas, kus rentnik oli seotud päriliku maatükiga ja oma peremehe tahtega. Valdav enamus keskaegse Euroopa pärisorjadest saidelatist, harides maatükki, mis kuulus isandale.
