Kogelemise vastu ei ole teadaolevat ravimit, kuigi paljud ravimeetodid on osutunud edukaks, aidates kõnelejatel vähendada oma kõnes esinevate häirete arvu.
Kas keegi saab kogelemisest üle?
Kogelemise vastu ei ole kiiret ravi. Teatud olukorrad – nagu stress, väsimus või surve – võivad aga kogelemist hullemaks muuta. Neid olukordi võimalikult palju haldades võivad inimesed oma kõnevoogu parandada. Aeglane ja tahtlik rääkimine võib vähendada stressi ja kogelemise sümptomeid.
Kas kogelemine on eluaegne?
Enamik lapsi kasvab kogelemisest välja. Ligikaudu 75 protsenti lastest paraneb kogelemisest. Ülejäänud 25 protsendi puhul, kes jätkavad kogelemist, võib kokutamine püsida eluaegse suhtlushäirena.
Kas mu lapsed kogelevad, kui ma kokutan?
Nüüd on kindlad tõendid, et peaaegu pooltel kogelevatest lastest on mõni pereliige, kes kogeleb. Kui see pereliige ikka veel kogeleb, suureneb risk, et teie laps kogeleb, selle asemel, et kogeleda.
Mis vallandab kogelemise?
Teadlased usuvad praegu, et kogelemist põhjustab mitmete tegurite kombinatsioon, sealhulgas geneetika, keele areng, keskkond, aga ka aju struktuur ja funktsioon[1]. Koos töötades võivad need tegurid mõjutada kogeleva inimese kõnet.
