Schliereni fotograafia on visuaalne protsess, mida kasutatakse erineva tihedusega vedelike voolu pildistamiseks. Selle leiutas 1864. aastal saksa füüsik August Toepler, et uurida ülehelikiirusega liikumist. Seda kasutatakse laialdaselt lennundustehnikas objektide ümber toimuva õhuvoolu pildistamiseks.
Mis on Schliereni pildistamise eesmärk?
Schliereni süsteeme kasutatakse objekti pinn alt eemaldumise visualiseerimiseks. Sellel joonisel kujutatud Schliereni süsteem kasutab tuuletunneli katseosa mõlemal küljel kahte nõgusat peeglit. Ereda valgusallikana kasutatakse elavhõbedaaurulampi või sädemevahesüsteemi.
Mis on Schliereni pildistamine ja kuidas seda arstiteaduses kasutada?
Schliereni kujutised atmosfäärirõhu plasmade uurimiseks. Atmosfäärirõhu plasmade Schliereni pildistamine on võimas tehnika nende vedelikudünaamikat puudutavate fundamentaalsete uuringute läbiviimiseks ning nende abiga seotud protsesside uurimiseks, iseloomustamiseks ja optimeerimiseks.
Mis on schliereni seadistus?
Schliereni seadistus on peaaegu identne varjugraafiku omaga, kuid teise objektiivi või peegli fookuspunktis on noatera lisatud, nagu on näidatud joonisel 4. Noa serva poolt blokeeritud valguse hulka nimetatakse tavaliselt "läbilõikeks". Joonis 4: tüüpilise Schliereni seadistuse skeem.
Milline on füüsikaline nähtus, millel Schlierenpildistamine põhineb?
3 Optiline teooria
Schliereni pildistamise füüsikaline alus tuleneb Snelli seadusest, mis väidab, et valgus aeglustub ainega koostoimel. Kui kandja on homogeenne, näiteks vaakumis või ruumis, liigub valgus ühtlaselt konstantse kiirusega.
