Konnadel on pealuud, kuid neil ei ole kaela, nii et nad ei saa pöörata, tõsta ega langetada pead nagu inimestel. Ka konnal pole ribisid. … Konna vaagen võib selgroost üles ja alla libiseda, mis võib aidata tal hüpata. Lülisamba alumises otsas olevad selgroolülid on liidetud üheks luuks, mida nimetatakse urostiiliks.
Kas konnal on selgroog?
Kahepaiksed on külmaverelised loomad, nagu roomajad ja putukad. Kahepaiksed häälitsevad sageli, näiteks konnade "koor". … Kahepaiksed on selgroogsed, see tähendab, et neil on selgroog. Roomajatel, imetajatel ja lindudel on selgroog, kuid neil ei ole muid kahepaiksete tunnuseid.
Millised konnakoljud välja näevad?
Kona pea võib olla väljast ühtlaselt sile, aga seestpoolt turris ja veider. Konnapead võivad oma pinnal tunduda siledad ja ümarad, kuid kui piiluge mõne liigi naha alla, leiate koljusid, mis meenutavad müütiliste draakonite päid, mis on täis naelu, ogasid ja muid luuseid struktuure.
Mis on konna luustiku nimi?
Kona keha toetab ja kaitseb luukarkass, mida nimetatakse skelett. Kolju on lame, välja arvatud laienenud ala, mis ümbritseb väikest aju. Konna selgroo ehk lülisamba moodustavad vaid üheksa selgroolüli. … Urostiil ehk “sabasammas” on lülisamba allapoole suunatud pikendus.
Kas konn on selgroogsed?
Kahepaiksed on väikesedselgroogsed, kes vajavad ellujäämiseks vett või niisket keskkonda. Sellesse rühma kuuluvad konnad, kärnkonnad, salamandrid ja vesilikud. Kõik saavad hingata ja imeda vett läbi oma väga õhukese naha. Kahepaiksetel on ka spetsiaalsed nahanäärmed, mis toodavad kasulikke valke.
