Kuluarvestuse süsteem ABC põhineb tegevustel, milleks on mis tahes sündmused, tööühikud või kindla eesmärgiga ülesanded, nagu masinate seadistamine tootmiseks, toodete projekteerimine, valmistoodete turustamine või masinate käitamine. Tegevused tarbivad üldkulusid ja neid peetakse kuluobjektideks.
Kuidas te teete tegevuspõhist kuluarvestust?
Need viis sammu on järgmised:
- Tuvastage toodete valmimiseks vajalikud kulukad tegevused. …
- Määrake üldkulud 1. etapis tuvastatud tegevustele. …
- Tuvastage iga tegevuse kulutegur. …
- Arvutage iga tegevuse jaoks etteantud üldkulude määr. …
- Jaotage toodetele üldkulud.
Kas mõni tegevus põhjustab kulusid?
Tegevusi, mis põhjustavad kulusid, nimetatakse ka kuluteguriteks. … Üksust, nagu konkreetne toode, teenus või osakond, millele kulu on määratud, nimetatakse kuluobjektiks.
Milline on tegevuste tegevuspõhine kulutase?
Üldkulude täpsemaks määramiseks määrab tegevuspõhine kuluarvestus tegevused ühte neljast kategooriast: Üksuse tasemel tegevused toimuvad iga kord, kui teenust osutatakse või toodetakse. Otseste materjalide, otsese tööjõu ja masinahoolduse kulud on näited üksuse tasemel tegevustest.
Millised on näited kulukäituritest?
Kulutegurite näited on järgmised:
- Otsetöötunnid.
- Klientide kontaktide arv.
- Välja antud tehniliste muudatuste korralduste arv.
- Kasutatud masinatundide arv.
- Klientidelt tagastatud toodete arv.
