Globaalne konsumerism juhib meie planeedi hävingut. Sageli on need tooted odavad osta ja odavad valmistada. Seega satuvad nad prügilatesse, et halvendada ja hävitada meie vee- ja pinnasesüsteemi ning aidata kaasa globaalsele soojenemisele metaaniheitmete kaudu. See tarbijate kulutamismuster hõlmab kõiki jaemüügisektoreid.
Kuidas on konsumerism keskkonnale kahjulik?
Lisaks ilmsetele sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele hävitab meie keskkonda ka konsumerism. Kaupade nõudluse kasvades suureneb ka vajadus neid kaupu toota. See toob kaasa rohkem saasteainete heitkoguseid, suuremat maakasutust ja metsade raadamist ning kiirenenud kliimamuutusi [4].
Kuidas tarbimine keskkonda mõjutab?
Tarbimine võib keskkonda mitmel viisil mõjutada: kõrgem tarbimine (ja seega ka suurem tootmistase) nõuab suuremat energia- ja materjalisisendit ning tekitab suuremas koguses kõrvalsaadusi..
Kuidas tarbimiskultuur keskkonda kahjustab?
Viimase sajandi jooksul on tarbimiskultuur avaldanud keskkonnale väga hävitavat mõju. Tarbijakultuur, milleks on kaupade tarbimine, ostmine või müümine sotsiaalsetest normidest lähtuv alt, vastutab 10% maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest (Atkin, 2019).
Millised on konsumerismi tagajärjed?
Maa väärkasutus jaressursid . Saaste ja jäätmete eksport rikastest riikidest vaestesse riikidesse. Liigsest tarbimisest tingitud rasvumine. Jäätmete, erinevuste ja vaesuse ring.