Ida-Euroopas tekkis pärisorjus pärast 14. sajandi keskpaiga musta surma epideemiaid, mis peatas idasuunalise rände. Sellest tulenev kõrge maa ja tööjõu suhe – koos Ida-Euroopa suurte, hõred alt asustatud aladega – andis isandatele stiimuli siduda allesjäänud talurahvas oma maaga.
Miks pärisorjus Venemaal suurenes?
Vene riik jätkas ka ajateenistuse tõttu pärisorjuse toetamist. Ajateenistusse võetud orjad suurendasid järsult Vene sõjaväe suurust sõja ajal Napoleoniga. … 1820. aastal panid omanikud 20% kõigist pärisorjadest riigi krediidiasutustele.
Mis oli Vene pärisorjuse eesmärk?
Sorjus, nagu iga feodalismi vorm, põhines agraarmajandusel. Pärisorjad töötasid päevast päeva oma isanda maad, jättes vaevu aega harida neile pere eest hoolitsemiseks eraldatud maad.
Millal algas Vene pärisorjus?
Oma täiuses pidas asutus vastu rohkem kui kaks sajandit. Vene pärisorjus tekkis kuueteistkümnendal sajandil, just siis, kui sarnased pärisorjuse vormid olid hakanud mitmel pool Lääne-Euroopas kahanema. Varasematel sajanditel olid vene talupojad maal elanud kommuunideks nimetatud asulates.
Kuidas pärisorjus Venemaad mõjutas?
Samuti avaldas pärisorjuse kaotamine elatustasemele väga suurt positiivset mõjutalupoegadest, mõõdetuna Vene sõjaväkke kutsutud pikkuse järgi. Leiame, et talupojad muutusid 1,6 sentimeetrit pikemaks provintsides emantsipeerumise tulemusena kõige karmima pärisorjuse vormiga (corvee, barshchina).
