Nimi tuleb sõnadest tetra (kreeka keelest - "millegi neli") ja akordist (kreeka keelest chordon - "string" või "noot"). Vana-Kreeka muusikateoorias tähistas tetraakord suuremate ja väiksemate täiuslike süsteemide segmenti, mida piiravad liikumatud noodid (kreeka keeles ἑστῶτες); noodid nende vahel olid liigutatavad (kreeka: κινούμενοι).
Kes leiutas tetraakordi?
See tähendab, et need kõik peavad asuma põhinoodist viie pooltooni ehk poole sammu raadiuses. Tetraakordid töötasid esmakordselt välja ja kasutasid muistsed kreeklased viisina tähistada täiuslikke suhteid muusikas ning tänapäeval leidub neid tavaliselt džässmuusikas.
Mis on tetrakordi eesmärk?
Tetraakordid on suurepärane viis skaalade jagamiseks juhitavateks tükkideks. Kaalud on tõesti lihtne välja mõelda, kui meeles on vaid kaks tetraakordi 8 noodi asemel.
Kas tetraakord on kolmkõla?
Neli 6. peatükis uuritud tetraakordi olid kõik lisatud nooditetraakordide näited. See tähendab, et iga tetraakord sai alguse kolmest erinevast noodist koosneva triaadina, mis kuulusid muusikalisse skaalasse.
Mis on harmooniline tetraakord?
Harmooniline tetraakord on ehitatud poolest sammust, millele järgneb terve+poolsamm (või 1½ samm), millele järgneb pool samm. Terve+poolsamm (või 1½ sammu või kolm poolsammu) kõlab nagu väike terts, kuigi see on muusikaliselt erinev alt kirjutatud. C-harmoonilises-mollis on Tetrachord II üles ehitatud nootidega G, A♭, B ja C.
