Psühhoanalüüsis on Freudi libisemine, mida nimetatakse ka parapraksiks, kõnes, mälus või füüsilises tegevuses esinev viga, mis tekib teadvuseta vaoshoitud soovi või sisemise mõttekäigu sekkumise tõttu.
Mis on Freudi libisemise näited?
Psühhiaater Sigmund Freudi sõnul tõlgendatakse libisemist kui alateadliku meele sisu esilekerkimist. Näiteks võib naine tahta öelda oma sõbrale: „Ma olen Johnisse nii armunud”. Kuid Johni nime ütlemise asemel võib ta öelda hoopis oma endise poiss-sõbra nime.
Mida Freudi libisemine paljastab?
Freudi libisemine ehk parapraksis on verbaalne või mäluviga, mis arvatakse olevat seotud teadvuseta meelega. Need libisemised paljastavad väidetav alt salajased mõtted ja tunded, mida inimesed valdavad.
Miks nimetatakse seda Freudi slipiks?
Freudi slip on nimetatud Sigmund Freudi järgi, kes oma 1901. aasta raamatus "The Psychopathology of Everyday Life" kirjeldas ja analüüsis suurt hulka näiliselt triviaalseid, isegi veidraid või mõttetud vead ja libisemised, eriti Signorelli parapraktika.
Kas Freudi lipud vastavad tõele?
Enamik viitab sellele Freudi slipile, mis põhineb psühholoog Sigmund Freudi teoorial, et need sündmused paljastavad tegelikult teie varjatud alateadlikud soovid. Kas see kauaaegne teooria on tõsi? Tuleb välja, mitte päris.
