Tsellulaarses vedelikus on ioonid ja toitained, mida rakud vajavad rakkude elutegevuse säilitamiseks. Seega kõik rakud elavad sisuliselt samas keskkonnas kui rakuväline vedelik. Sel põhjusel nimetatakse ekstratsellulaarset vedelikku ka keha sisekeskkonnaks.
Miks nimetatakse interstitsiaalset vedelikku keha sisekeskkonnaks?
(PT)Interstitsiaalset vedelikku nimetatakse rakkude sisekeskkonnaks sest: keharakkude nõuetekohane toimimine sõltub neid ümbritseva vedeliku täpsest reguleerimisest.
Kas rakuväline vedelik on sisekeskkond?
Rakuväline vedelik on kõigi hulkraksete loomade sisekeskkond ja nendel loomadel, kellel on vereringesüsteem, moodustab osa sellest vedelikust vereplasma. Plasma ja interstitsiaalne vedelik on kaks komponenti, mis moodustavad vähem alt 97% ECF-st.
Kas ECF on sise- või väliskeskkond?
Tsellulaarne vedelik [ekstra-, väljaspool] on mitraraksete organismide vesine sisekeskkond. Rakuväline vedelik ümbritseb rakke ja toimib üleminekuna organismi väliskeskkonna ja nende rakusisese keskkonna ehk rakusisese vedeliku vahel.
Kas rakus olevat vedelikku nimetatakse rakuväliseks vedelikuks?
rakusisesedvedelik on rakkudes sisalduv vedelik. Ekstratsellulaarne vedelik – vedelik väljaspool rakke – jaguneb veres leiduvaks ja väljaspool verd leiduvaks; viimast vedelikku nimetatakse interstitsiaalseks vedelikuks.
