Vana-Mesopotaamia luuletus pealkirjaga Gilgameši eepos (umbes 27. sajand eKr)1 on kuulus kui esimene inimesele teadaoleva eepilise kirjanduse korpus. See on ka paljude oletuste allikas, sest kangelaskuninga jaoks, kellel lugu põhineb, on Gilgameš tsiteeritud kui kaks kolmandikku jumalast ja kolmandiku ulatuses inimene.
Kas Gilgamešist saab jumal?
On kindel, et hilisemal varadünastia perioodil kummardati Gilgameši kui jumalat erinevates kohtades kogu Sumeris. 21. sajandil eKr võttis Uruki kuningas Utu-hengal Gilgameši oma kaitsejumalaks.
Kas Gilgameši koheldi kui jumalat?
Kuigi Gilgameš oli keh alt ja vaimult jumalasarnane, alustas ta oma kuningavõimu julma despootina. Ta valitses oma alamate üle, vägistades iga naise, kes talle meeldis, olgu ta siis mõne tema sõdalase naine või aadliku tütar.
Kui tugev on Gilgameši mütoloogia?
Mesopotaamia mütoloogias on ta pooljumal (kaks kolmandikku jumal ja üks kolmandik inimene), kellel on üliinimlik jõud. Ta kasutas seda jõudu Uruki müüride ehitamiseks ja sõitis kohtuma Utnapištimiga, kes elas üle suure veeuputuse.
Mis oli Gilgameši nõrkus?
Gilgameši eeposes paneme meid uskuma, et ühel viisil näitavad Enkidu ja Gilgameš, need suurmehed, kes on tõeliselt vaid üks kolmas mees, oma nõrkust ainuüksi oma olemasolu piiratud varu kaudu. Nad on taandatud lihtsurelikeks selle poolest, et nadalistub paratamatult surmale.
