Kallaklind on tähelepanuväärne imetaja, keda leidub ainult Austraalias. Lillelind on Austraaliast pärit pardnokk-, koprasaba-, saarmasjalg-, munemis- ja veeloom. Kui selle välimus üksi kuidagi muljet ei avalda, on selle liigi isane ka üks väheseid mürgiseid imetajaid maailmas!
Miks on platsik klassifitseeritud imetajateks?
Kallaklind on klassifitseeritud imetajateks, sest tal on karv ja ta toidab poegi piimaga. See lehvitab koprataolist saba. Kuid sellel on ka lindude ja roomajate tunnused – pardilaadne nokk ja vööjalad ning see elab enamasti vee all. Isastel on kannul mürgiga täidetud kannused.
Kas kallaklind on imetaja või roomaja?
Austraalia magevees ja jõesuudmealadel leiduvad merilinnud on väikesed karvased imetajad, millel on selge nokk ja lai koprataoline saba. Platypuse klassifitseerimine imetajateks – samasse loomade rühma, kuhu kuuluvad delfiinid, elevandid ja inimesed – ei ole alati olnud enesestmõistetav.
Miks võib kallaklind muneda?
Ainult Austraalias leiduv kallaklind on üks viiest imetajaliigist, kes muneb elusate poegade asemel. … Põhjus, miks veidrad munevad imetajad tänapäevalgi eksisteerivad, võib olla sest nende esivanemad läksid vette, väidavad teadlased nüüd.
Kas kallaklind muneb või sünnitab?
Kallaklind on monotreem – rühm, kus emased toovad järglasi munade munemise teel. Sünnitus nii onäärmiselt ebatavaline elusate imetajate seas – kuid normaalne enamiku teiste loomade jaoks. Peaaegu kõik teised selgroogsed, sealhulgas enamik roomajaid, kahepaikseid, kalu ja linde, paljunevad munemise teel.
