Protagoras, (sündinud umbes 490 eKr, Abdera, Kreeka - surnud umbes 420), mõtleja ja õpetaja, esimene ja kuulsaim kreeka sofistist sofistid Sofism ehk sofistika on ekslik argument, eriti selline, mida kasutatakse tahtlikult petmiseks. Sofist on inimene, kes arutleb nutikate, kuid ekslike ja petlike argumentidega. https://en.wikipedia.org › wiki › Sophist
Sofist – Vikipeedia
. … Ta omandas oma õpetusega suure rikkuse ja maine, mis ajendas ta määramist Itaalias Ateena koloonia Thurii seadusandjaks.
Mis on Protagorase positsioon?
Protagoras on tuntud peamiselt kolme väite (1) poolest, et inimene on kõigi asjade mõõdik (mida sageli tõlgendatakse mingi radikaalse relativismina) (2), et ta võib muuta "halvema (või nõrgema) argumendi paremaks (või tugevamaks)" ja (3) et ei saa aru, kas jumalad on olemas või mitte.
Kes õpetas Protagorast?
See kinnitab, et ta oli üks varasemaid sofiste, ja soovitab tema sünniaastaks olla 490. aastat eKr. Diogenes Laertiose (IX. 53) anekdoodi järgi oli ta portjee, kuni Demokritos teda õpetas.
Kas Protagoras oli päris isik?
Protagoras (/prəʊˈtæɡəˌræs/; kreeka keeles Πρωταγόρας; u 490 eKr – u 420 eKr) oli rkreeka ja filosoofieelnePlaton loeb ta üheks sofistiks.
Miks inimene on keskpunktkõik asjad?
Vana-Kreeka filosoofi Protagorase avaldus. Tavaliselt tõlgendatakse seda nii, et üksik inimene, mitte jumal või muutumatu moraaliseadus, on lõplik väärtuse allikas.
