Aordikaarest väljub kolm veresoont: brachiocephalic arter, vasak ühine unearter ja vasak subklaviaarter. Need veresooned varustavad verega pead, kaela, rindkere ja ülemisi jäsemeid.
Milline arter väljub otse aordist?
Bronhiaalarterid: paaritud vistseraalsed oksad, mis tekivad külgmiselt, et varustada bronhiaalset ja peribronhiaalset kudet ning vistseraalset pleurat. Enamasti tekib aga ainult paariline vasak bronhiaalarter otse aordist, samal ajal kui parempoolne hargneb tavaliselt kolmandast tagumisest interkostaalsest arterist.
Millised arterid tulevad aordist maha?
Kõhuaort kulgeb diafragmast ja lõpeb vaagna kohal, kus see jaguneb niudearteriteks. Kõhuaordist hargnevad viis arterit: tsöliaakia arter, ülemine mesenteriaalarter, alumine mesenteriaalarter, neeruarterid ja niudearterid.
Millisesse arterisse läheb veri pärast aordi?
Süda saab oma verevarustuse arterite võrgust, mida nimetatakse koronaararteriteks. Aordi ja vasaku vatsakese kokkupuutepunkti lähedal hargnevad aordist kaks peamist koronaararterit: Parem koronaararter varustab paremat aatriumit ja paremat vatsakest verega.
Mis on esimene arter aordist?
Aordi esimene haru ontavaliselt innominate arteri, mida nimetatakse ka brachiocephalic tüveks. Vahetult pärast selle tekkimist jaguneb nimetu arter parempoolseks subklavia- ja paremaks ühiseks unearteriks.
