Stephen Hawking oli Briti teadlane, professor ja autor, kes tegi pöördelist tööd füüsikas ja kosmoloogias ning kelle raamatud aitasid muuta teaduse kõigile kättesaadavaks. 21-aastaselt, kui ta õppis Cambridge'i ülikoolis kosmoloogiat, diagnoositi tal amüotroofne lateraalskleroos (ALS).
Kes on Stephen Hawking ja mille poolest ta kuulus?
Stephen Hawking, täies mahus Stephen William Hawking, (sündinud 8. jaanuaril 1942, Oxford, Oxfordshire, Inglismaa – suri 14. märtsil 2018, Cambridge, Cambridgeshire), inglise teoreetiline füüsik, kelle plahvatuse teooria mustad augud lähtusid nii relatiivsusteooriast kui ka kvantmehaanikast. Ta töötas ka aegruumi singulaarsustega.
Miks on Stephen Hawking ratastoolis?
Hawking elas amüotroofilise lateraalskleroosiga (ALS) ehk Lou Gehrigi tõvega, mis mõjutab liikumist, ja kasutas suurema osa oma täiskasvanueast ratastoolis. Tal diagnoositi neuroloogiline haigus 21-aastaselt ja tal anti elada vaid aastaid.
Kas Stephen Hawking sündis oma haigusega?
1963. aasta alguses, pärast oma 21. sünnipäeva, diagnoositi Hawkingil motoorse neuroni haigus, rohkem tuntud kui Lou Gehrigi tõbi või amüotroofne lateraalskleroos (ALS). Ta ei pidanud eeldatavasti elama üle kahe aasta.
Mida Stephen Hawking avastas?
Hawkingi demonstratsioon, et mustad augud võivad kiirata kiirguston "tema kõige olulisem tulemus," räägib OpenMindile Juan Maldacena, Princetoni täiustatud uuringute instituudi füüsik, kes on andnud olulise panuse stringiteooriasse ja kvantgravitatsiooni.
