Düsproosium on keemiline element sümboliga Dy ja aatomnumbriga 66. See on metallilise hõbedase läikega haruldaste muldmetallide element. Düsproosiumi ei leidu looduses kunagi vaba elemendina, kuigi seda leidub erinevates mineraalides, nagu ksenotiim.
Kus düsproosiumi leitakse?
Nagu paljude teiste lantaniididega, leidub düsproosiumi mineraalides monasiidis ja bastnaesiidis. Seda leidub väiksemates kogustes ka mitmetes teistes mineraalides, nagu ksenotiim ja fergusoniit. Seda saab nendest mineraalidest ekstraheerida ioonivahetuse ja lahustiga ekstraheerimise teel.
Kus düsproosiumi kõige sagedamini leitakse?
Düsproosiumi saadakse peamiselt bastnasiidist ja monasiidist, kus seda esineb lisandina. Teiste düsproosiumi sisaldavate mineraalide hulka kuuluvad eukseniit, fergusoniit, gadoliniit ja polükraas. Seda kaevandatakse USA-s, Hiinas, Venemaal, Austraalias ja Indias.
Kas düsproosiumi on raske leida?
Düsproosium on saanud oma nime kreekakeelsest elemendist dysprositos, mis tähendab 'raske saada'. Selle põhjuseks on asjaolu, et nagu enamik lantanoide või haruldaste muldmetallide elemente, leidub seda ka maavarades, mis on tihed alt seotud mitmesuguste teiste lantanoididega.
Kui levinud on düsproosium maa peal?
Düsproosiumi arvukus on 5,2 mg/kg maakoores ja 0,9 ng/l merevees. Looduslik element 66 koosneb seitsme stabiilse isotoobi segust. Kõige rohkem leidub Dy-154 (28%). Kakskümmend üheksa radioisotoopi onsünteesitud, lisaks on vähem alt 11 metastabiilset isomeeri.
