Näiteks amüülnitrit (poppers), dilämmastikoksiidi ja tolueeni – lahustit, mida kasutatakse laialdaselt kontakttsemendis, püsimarkerites ja teatud tüüpi liimis – peetakse sissehingatavateks aineteks, kuid suitsetamistubakas, kanep, ja crack ei ole, kuigi neid ravimeid hingatakse sisse suitsu või auruna.
Milline järgmistest ravimitest on inhaleeritava anesteetikumi näide?
Inhalatsioonianesteetikume (lämmastikoksiid, halotaan, isofluraan, desfluraan, sevofluraan, tänapäeval praktikas kõige sagedamini kasutatavad ained) kasutatakse üldanesteesia esilekutsumiseks ja säilitamiseks operatsioonisaalis. See ülevaade on inhaleeritavate anesteetikumide üldine ülevaade.
Mida sa mõtled sissehingamise all?
Sissehingatavad ained on lenduvad ained, mis tekitavad keemilisi aure, mida sissehingamisel võib esile kutsuda psühhoaktiivse ehk meelt muutva toime.
Mis on sissehingamise häire?
DSM-5 määratleb inhaleeritavate ainete kasutamise häire kui süsivesinikel põhineva sissehingatava aine probleemse kasutusviisi, mis põhjustab kliiniliselt olulist kahjustust või stressi (4). Hinnangud näitavad, et 11% keskkooliõpilastest kasutab inhalante "kõrge" (5) saavutamiseks.
Kuidas sa tead, kas keegi nuhib?
Sissehingatavate ainete kuritarvitamise tunnuste hulka kuuluvad kemikaalide lõhn riietel või hingeõhus, ebaselge kõne, isutus, iiveldus, purjus või desorienteeritud välimus, valu või plekid nahal võiriietus, tähelepanematus ja koordinatsiooni puudumine.
