Trubaduurid esinesid aadlikele pidudel ning kõigile turniiridel ja festivalidel. Trubaduuridel olid sageli kaasas ka teised mehed, kes aitasid tantsude ja kaskadööridega meelt lahutada. Neid mehi kutsuti žonglöörideks.
Millise Euroopa osa hõivasid trubaduurid?
See akadeemiline erimeelsus, mis jätkub, peegeldab trubaduuride veidrat asetust ajaloos: nad tekkisid Lõuna-Prantsusmaal ja Põhja-Hispaaniast, piirkond, mida tol ajal araabia maurid pidev alt ohustasid (ja mõnikord ka vallutasid).
Kes toetas trubaduure?
Kaasaegsed teadlased tunnistavad trubaduuritraditsioonis mitmeid "koolkondi". Varasemate seas on Marcabru järgijate kool, mida mõnikord nimetatakse ka "Marcabruni koolkonnaks": Bernart Marti, Bernart de Venzac, Gavaudan ja Peire d'Alvernhe. Need poeedid eelistasid trobar clust või ric'i või nende kahe hübriidi.
Mida inimesed keskajal lõbu pärast tegid?
Inimesed lõbustaksid end laulu, tantsu, muusika ja lugudega. Rändavad meelelahutajad, keda kutsuti minstrelideks või trubaduurideks, rändasid külast külla, pakkudes kohalikele inimestele sellist meelelahutust – eelkõige muusikat. Neile maksti toidu ja mõnikord ka müntidega.
Mida tegid kuningad oma lõbuks?
Nende hulka kuulusid vibulaskmine, tormamine, vasaraheitmine jamaadlus. Mõnes piirkonnas mängisid nad jalgpalli (jalgpall), kriketit, keeglit või golfi varasemaid versioone.
